Selles vestlustereas on siiani olnud:
0.Üks proov
1.lugu. Kavast.
Pärast teist Valdoga tehtud vestlust tundsin, et on vaja reflekteerivat vahepostitust. ("pidepunktide seadmist" - Ruuta sõnutsi)
Valdo jõudis ette - kirjutas omapoolse refleksiooni, põhiliselt teise vestluse seiku puudutava. http://www.scribd.com/doc/236412605/Toores-vs-Kups#
Mina lisan nüüd omapoolse - seletan nii eellugu kui ka suvel juba toimunud kahe vestluse asju.
Eelloost
Tegin kevadel TALGUJATE Skypeklubis (igakuisel skapikonverentsil) ettepaneku võtta ette TALGUJATE 5 aasta (või 30 aasta?) kogemustelt lähtuvalt mingi tõsisem, klubi lahedusest kindlapiirilisem netiaktiivsus.
Klubi võimaldab:
Nautida tuttavat seltskonda, kasutada aastate jooksul treenitud jutulõnga pidamise toonust jne
Neti-klubi-lahedus teenib seltskonna seesmist lahedust ja pidevust, konaktide püsimist jne.
Mis jääb klubilahedas stiilis kulgevatel skype-konverentsidel puudu?
Klubi ei pruugi ennast ehitada maailmamustritele erksaks ja arenevaks. Eriti nn seenioride klubi.
TALGUJATE seltskonnal on küllalt pikk ja reflektsioonivõimega kogemus, see sobib heaks intriigiks praeguse eluseletamise juurde. Võtaks arendada meie näost-näkku kommunikatsiooni ja mõttetöö kogemust neis tingimustes, mida võrguelu Talgujate seenioripõlvele ja noorematele sõpradele võimaldab. Seda enam, et aastatega oleme kogenud mõningast mõistmist huvitavate inimeste ja seltside poolt Eestis ja Venes.
Kuidas kulges algus
Otsustasime alustada avalike vestluste rida internetis juba suvel. Heietame lootust et meil tekib kaasarääkijate ring.
Sidetehniline reaalsus on meil Skype ja maal elades üsna juhuslik sidekvaliteet. See tähendab et Skype videokonverentsi ei saa salvestada.
Kvaliteetse vestlusefaili avalikustamiseks tuleb kõnelus osalejal ise salvestada ja siis kokku monteerida.
Arvasime, et eestlastel pole harjumust kasutada webinari tüüpi avaliku arhiivimeerimisega konverentsirakendust. Seepärast vaja ise kombineerida Skypest ja blogist avalikukspanemise võimalus.
Vajaliku monteerimise võtsin enda peale.
Arvan, et sel moel on reaalne avalikuks tuua kuni 3-4 osalejaga kindla teemaga skypekonverentsi.Rohkem reaalajas olejate puhul on vaja pikemat aega, et kõik jõuaksid oma seisukha välja ütelda. Üle tunni pikk materjal läheb jälle monteerijatele tüütuks.
Monteerimisest.
Proovivestluse monteerimisel osutus, et õppida ja katsetada tuli ootamatult palju, et kaks erinevalt lidistatud pildivideot koos kolmanda kommentaarivideoga kokku miksida. Jäin peatuma KDENLIVE monteerijale.
Teise monteerimisel jäi rohkem mahti tähelepanuks olnud vestluse sisule. Mitmeks päevaks jäin selle tegevuse tõttu kinni toimunud vestluse teemasse. Aga tunnistan - see oli rohkem mehhaaniline tähelepanu kui sisuline. Valdo refleksiooni lugedes sain aru, et temal oli mahti märksa sisulisemalt olnud teema uuesti läbi käia.
Tehnilised küsimused, mis lahtised veel.
Kas on mõni kompaktsem ja kiirem lahendus reaalne kui praegune Skype-Kdenlive-Youtube-Blogspot?
Kuidas ladusalt korraldada side potentsiaalsete kaastöölistega?
Seiklused teise vestlusega "1. lugu. Kavast".
Plaanimajanduslikus stiilis hinnates läks see täiega aia taha. Aga eluliselt ja eristusmõtteliselt kujunes huvitavaks ja õpetlikuks.
Kõigepealt jooksis tühja hakatus, sest saatsin Valdole ette omapoolse konspekti (mis põuauimasuses sai napilt visandatud.) Rida märksõnus. See kärpis Valdo jaoks ära uudsuse vestluse ajaks ja leppisime, et ei hakka juba tuttavaks saanud märksõnadega järjest mängima. Hakkasime muljetama üldiselt.
Sellises muljetamises eksisime kaugele esindusmõtlemise radadele. Tegin juttu visioonist, millest võiks koosneda inimeseõpetuste bukett, kus võrdlevalt teiste kõrval ka TALGUJATE kogemustest ja arusaamast lähtuv. Jüri Ginteri kombel öeldes - sisuka kogemusliku jutu asemel hakkasime fantaseerima ilmekast esinemisest.
Sellise buketivisandamise juures tõin üheks eeskujuks Ezra Poundi katse kaasaegse värsseeposega "Cantos", mida ta paljude aastate joksul kudus, rizoomse kõikehaarava buketina 20. sajandi esimese poole vaadetest. "Cantostes" lõimutakse seosed antiiksest Euroopast, Ameerika ajaloost, Vanast Hiinast ja veel kõigest poeedi hetkelise kontekstiga. Mäletan - eepose idee mind köitis aga lugedes ei saanud suurt aru. Ei tunne tema konteksti ega märksõnu tema entsüklopeedilisest märksõnavalikust. Valdo küsimuse peale, et kas Pound oli juut, vastasin, et loomulikult. Sest aastaid tagasi loetust kumas teema juutidest küll. Valdo leidis hiljem et juut Pound ei olnud.
Kammisin nüüd uuesti neti-sõnumeid ja sealt leiab kiiresti vähemalt kolm aspekti Poundi seosest juutidega.
1. Muidugi Vana-Testameni vaimus eesnimi - Ezra (Ezra on olnud poeedi ema lelle eesnimi, klle tähtsat osa Wikis märgitakse.) Ei tea praegu, kui tavaline oli puritaanlikus ameerika perekonnas poisslapsel vanatestamentlik nimi.
2.Üldtunnustatud seisukoht on, et Pound oli antisemiit.
3.Oma 80-datel eluaastatel on Ezra Pound tunnistanud oma kunagise naiivse "aguli-meelse antisemitismi" suurimaks veaks elus.
"... my worst mistake was the stupid suburban anti-Semitic prejudice, all along that spoiled everything ... I found after seventy years that I was not a lunatic but a moron ... I should have been able to do better ..." (huvilisel võimalik googeldada)
Niisiis - minu väide Poundi juudi juurtest osutub eksitavaks fantaasiaks. Ja suurimaks eksituseks pidas Pound ise hiljem oma antisemiitlikke väljaütlemisi. Ju siis on eksituse iva ka väites tunnistada Ezra Pound ühemõtteliselt antisemiidiks.
Eksituse puhul märgime, et Valdoga jutuks olnud George Sorose üks teoseid kannab pealkirja "Eksituse ajastu". (Ma ei hakka siin kahe lausega seletama, mis mõttes eksitus Sorose sõnutsi viljakas nähtus on ja kuidas ta sellega opereerides edu saavutas jne)
Peale ekslikkuse on inimlikus kommunikatsioonis omal kohal ka unustamine. Niklas Luhman räägib pikemalt sellest kategooriast.
Kui ma nüüd püüdsin taastada oma unustuse varjust kokkupuudet Poundiga, siis silme ette tuleb see raamatukaas.
