laupäev, 28. detsember 2013

Kogemus ja teadmised (Volovik)

KOGEMUS JA TEADMISED Me juba rääkisime, et saades pärast initsiatsiooni inimeseks, osutus laps kohe täiskasvanuks. Väike, habras, kogenematu, kuid täiskasvanu. Ta teadis juba kõike, mis oli ette nähtud teada täiskasvanul ja minimaalselt oskas kõike, mida pidi oskama. Peamine, mis aja jooksul tema elus muutus, oli seotud kogemusega. Ta kogus üha rohkem elukogemust ja tal oli võimalus selle poole pöörduda uutes situatsioonides. Teda aitas kõvasti see, et ta oli sattunud suurema ja väiksema kogemusega inimeste kogukonda. Ja see kollektiivsuse foon koos ekstaatiliste kokkuliitumiste praktikatega mängis tähtsat rolli isikliku kogemuse hankimisel läbi empaatia. Mingis mõttes oli igaühe kogemus kättesaadav igaühele ja see kogemus omandati sama kergelt nagu lapsed täna omandavad emakeele.
Elu jagunemisega , sedamööda, kuidas kustuvad piirid maailmade vahel ja kindlustuvad individuaalsuse piirid, kogemuse väljad hakkavad killustuma. Igal kogukonna osal on kogemus, mis pole teistele kogemusena vajalik. Milleks pottsepale kangru kogemus? Milleks sõjamehele künnimehe kogemus? Ja ilmub teadmine - kogemuse surrogaat.
Teadmised toovad kogemuse piirest välja selle, mis võimaldab sellest midagi mõista, tegutsemata sellel väljal. Teadmised on vajalikud sel määral, millisel nad võimaldavad vastastikku toimida pottsepal ja kangrul ehk pottsepa ja kangru kogemuste väljadel. Milles nad võimaldavad pidada pottsepal künnimeest ka inimeseks, kehvakeseks küll, aga siiski.
Koos ühiskonna „korruselisuse“ kasvuga teadmiste roll kasvab , ilmuvad mitmesugused teadmiste tüübid, mis astuvad üha keerulisematesse suhetesse. Nad avavad võimalusi keerulisteks horisontaalseteks ja vertikaalseteks vastastikusteks toimeteks erinevate kogemusväljade vahel, mis asuvad erinevatel reflektiivsetel korrustel.
Üha keerukam mütoloogia määrab iga kogemusvälja koha tervikstruktuuris ja väljade vahelise vastasmõju printsiibid, erilised rituaalid aga võimaldavad emotsionaalselt ja sümboolselt kinnistada seda struktuuri ja neid printsiipe. Maailm aga laieneb ja kollektiivsusel on omad piirid. Ja aja jooksul teadmised ning neid hõlmav mütoloogia osutuvad ainukeseks siduvaks lüliks alamilmade vahel.
Sedamööda, kuidas toimub individualiseerumine ja kogemuse empaatilise ülekandumise degradatsioon, ilmuvad erilised teadmiste vormid, mis on kogemuse surrogaadid (7). Nad peavad võimaldama kogenematul inimesel siseneda kogemusvälja ilma kaasatundmiseta kogemust omavate inimeste ellu. Kahjuks võtavad teadmised küllalt kindlalt üle kogemuse koha nii koolis kui sellest väljaspool. Teadmine kaitseb individuaalsuse kesta, võimaldades mitte lülituda ellu, vältides kogemust. Milleks lülituda, kui niigi tead?(8).
Muidugi ilmneb hulk peensusi sedamööda, kuidas Euroopa maailmas kujuneb insenerlik kompleks kui teatud väärtuste ja episteemse tehnoloogia süsteem, kuid põhimõte säilib.
Ja pedagoogika didaktiline aspekt seisneb selles, et modelleerida kogemuse mitmekesisus keeruliselt hierarhiseeritud teadmiste süsteemis, kinnistades seda hõlmava mütoloogiaga. Nimelt sellega tegelesid Bacon, Komensky, Locke, mõtiskelles õigest maailmakorraldusest, jagades tähtsuse indekseid ühtedele või teistele elu-, tegevus- ja mõtteväljadele. Ja pole tähtis, kuivõrd oluline oli nende jaoks hariduslik aspekt ( aga see oli neile oluline), kuid sellised mõtiskelud on üheks pedagoogilise orientatsiooni allikaks.
Ja tähtis on, et selline maailma kirjeldamine ei talu vastuolusid , mis võivad eksisteerida teaduses või filosoofias, kuna see kirjeldus on olemuselt projekt ja esitab maailma sellisena, milline ta peab olema (9).

Aju, arvuti ja ühiskond

Aju, arvuti ja ühiskond (Wolf Zinger)

reede, 21. juuni 2013

Isaac Asimov kogukonnatüüpidest


Talvel sai siin arutletud, et kas on keegi kirjutanud raamatu seltskonna sünergilisest arenemisest.
Kergemeelsus-otsida-reisijuhti

Permi-komi konverentsile valmistudes sattusin niidiotsale, mis viis Asimovi Alasti Päike (1956) juurde. 

Üks tutvustus raamatust:
Alasti-päike.


See niidots algas vist Valdo referaadist keeruliste süsteemide kohta, ja läks läbi võrgu-kommunikatsiooni uurivate sotsioloogide ja matemaatikute. Duncan J Watts näiteks.

Asimovi raamat pole otsene käsiraamat kogukonna arendajale. See on fantastiline jutt tuleviku inimkonnas - Maal on inimesed varjunud terasest koobastesse, seega pidevalt üksteise läheduses ja sunnitud kokkupuutes.  Suurel planeedil Solaaria elab aga ainult 20 000 inimest suurel planeedil, iga inimene üksikuna avaras mõisas paari tuhande roboti teenindada.
Üsna huvitav arutlus - millised hoiakud, tavad ja kompleksid kujunevad inimestel
  • -hõreda asustuse puhul
  • -tiheda asustuse puhul.
  • -kuidas mõjutab inimesi virtuaalne suhtlus 
60 aastat tagasi kirja pandud.

neljapäev, 20. juuni 2013

Väikese võrgu perspektiivist suures võrgus, (Kudymkari konverentsile)

Permi-komi pealinnas Kudymkaris peetakse 21. -22. juunil 2013 laiateemalist arenduskonverentsi. 

Meie videoklipp Kudymkari konverentsil:


Asjassepuutuv artikkel:
http://talgujad.tartu.ee/agu/21sajand/komipermi.pdf

teisipäev, 28. mai 2013

Kogemuste tarkus ja teadmiste tarkus.

Meie aja moodne tarkus on teadmiste tarkus. Seda saab üleskirjutada, enamus eksamed ja litsensse saame teadmste tarkuse eest.

-------

Teiseks on selline kogemuste takus, mda saab sisse harjutada, treenida. Tingitud refleks - võib olla.



 ------
Kolmandaks selline kogemuste tarkus, mis jääb külge iseenesest. Nagu laps õpib rääkma selles keeles, mille keskel elab.

teisipäev, 14. mai 2013

"Penskarid" ja puust mudelid

Üle hulga aja,
 läbi kommunikatsiooniliste seikluste kadalipu,
käisin teatris.
Kangemat ega isegi õlut ei müüdud.
Ainult kohvi anti (ilma rahata) ja kompvekke.
Eelmine kord, kommunikatsiooni-eksituses istusin keldris laua taga ja 2.50 eest tellisin pitsi jaapani viskit. Päris viski, mitte mõni sake.

Lavastaja oli Jüri Kaldmaa
Seekord näitemäng meeldis.

"Penskarid" tekst on trükitud: Jaan Tooming.Religioossed motiivid minu loomingus (2011), lk 215-224

"Penskarid" sisu on väga aktuaalne. Et kuidas inimesed vanaks jäävad ja vaesed on ning tahavad hoopis midagi muud.

35 minutit penskarite hala ja foresight moodi seletusi oli sisu poolest väga tihe. Tükk oli tihedaks kirjutatud nii, et meespenskar on grafomaan ja ta loeb naisele ette oma päevikust lehekülgi. 3 näidendi pilti ja 6 lugu päevikust. Pentti Linkola lainel oli üks teema  ja pidev kahtlemine Põhiseaduse vaimus.

Mulle meelis kõige rohkem teema  "Vennaskond". See oli lugu ühest eesti rahvusvahelisest perekonnast kus vägev valgustusvaim, ei leidnud endale Eestimaal piisavalt järgijaid ja siirdusid Okeaaniasse valgustatud vennaskonda rajama.
Igatahes - kommunikatsiooniliselt väga ladus korraldus: väga väikese viinaga (isegi ilma viinata) - pikk rida teemasid esitada. Soovikorral võib edaspidi päevikulehti asendada teiste,  päevakajalistega.

Papa Karla meeldis mulle rohkem! Ma polnud varem osanud tähele panna, kui avarat enesepettuse universumit Papa Carlo markeerib!
Mu arust saaks sellest seletada palju-palju rohkemat kui Jaan Toomingas on proovinud.
Ma ei hakka seepärast siin ümberjutustusele kulutama. Kui kunagi mahti saan, siis intrigeerin seda suuremas mahus.

-------------------
klipp Penskaritest.


klipp Papa Karlast

Anu Sildniku arvustus.
http://teatriterake.wordpress.com/2013/05/10/anu-sildniku-arvustus-penskarite-ja-papa-karla-kohta-tanases-sirbis-10-05-13/

pühapäev, 5. mai 2013

Seenioride kommuunist rääkis Tuuli Roosmaa



5. mai Vikerraadio jutusaates kõneles Tuuli Roosmaa, suurem osa jutust keskendus Siberis isa Vissarjoni kommuunis perega elatud aastale.
5.mai Jutusaade
Alates 15m50sek läks jutt ühele uuele kavatsusele. Vissarioni komuuni inimesi jälgides oli tal tulnud mõte korraldada Eestis seeniori-põlve inimeste ühise töö ja elamise jaoks mingi kommuuniliikumine. Andrei Hvostoviga olevat ta seda arutanud ja Tuuli rääkis kavatsusest asi tõsiselt käsile võtta.
Tema nägemuses võiksid sellisesse kommuuni liituda inimesed, kellel lapsed pesast välja lennanud, nii 45+ aastates. Teevad ühiselt tööd ja aitavad raugaikka jõudnud kommuuniliikmeid.
Tuuli ütles, et esimene selline kommuun peaks täie headuseni jõudma 5 aasta pärast aga laiemalt võiks selline liikumine eluõiguse saada 10 aasta pärast.

reede, 26. aprill 2013

Tartu ja Moskva heade mõtete ja tegude kasvuruumist.

Päris hästi kõlavad kokku
sisus ja ajastuses
allpoolviidatud  algatused:

Tartus:
http://www.reporter.ee/2013/04/24/johker-omavoli-tartus-supilinnas-arendaja-sigatseb/

Moskva tänavalaiused
vaevalt nüüd meile
aga mõttesuuruses
ei ole me tallata:
http://www.echo.msk.ru/blog/minkin/1060434-echo/

eXinimene ei pea enam piirduma liputamisega

eXinimese blogi jälginud lugejal võib tekkida küsimus, et millest on tingitud blogipostitustes juba kahenädalane paus? Kas:
  • Kirjutaja väsis ära? 
  • Nagu kõik kord otsa saab?
Asi on pigem vastupidine.
Meenutagem, et käesolev blogi pole eesmmärk omaette vaid pigem ajutine hädaväljapääs,  silmast-silma võimaluste nappuse pärast.
 http://exinimene.blogspot.com/2013/03/ka-jalle-elevant-portselanipoes.html

Ja nii oli sunnitud Uralest Saadik pühenduma ajutiselt kirjalikele monoloogidele. Nagu130 aastat tagasi ka  Zarathustral tuli teha. Blogipidaja sai  lugejahuvi kohtanappi kinnitust vaid anonüümsetestnumbriliste näitajate kaudu, mida ta administraatoriõigusi omades näeb.

19.märtsil sai teha sammu edasi:
UralEst Saadikule sülle õnn - võimaldus arendada teemat sokraatilises dialoogis, kahe asjaliku sekundandi toetusel. Ida-euroopa Klaaspärlimänguks neljal käel - sai seda nimetatud.

Neljal käel mängides sai minna Zarathustra retkedega võrreldes kaugemale - kõnelda Permi-Komi mudakõrbe kalmustikus  sealse Vaimuga.
Sellest kõnelusest saab siin blogi tekstides toodud vaid mõned vihjed.
Tegelik mõttetöö arendatakse edasi koos elusate inimestega
  • juunikuus Saaremaal ja Kudymkaris,
  • augustikuus Moostes.

Mõned pudemed siiski.
Vist Kaupo blogist leidis kirjutaja vihje tundmatu autori pildile 1000 niidiotsast.  Mõttemänguväljale sai see pilt esitatud pooltosinale niidiotsale osutuva küsimusega.


Üks neist küsimuseist oli "Mitu jalga on kujutatud pildil"?

Vene keelt valdav lugeja saab jälgida, kuidas hakati harutama esimest 10 niidiotsa.
Klasspärlimäng, post 749
Klaaspärlimäng, post 750 ja edasi

pühapäev, 14. aprill 2013

Inimeste sees kolm "aurat"

Seda võiks ka nimetada kolmeks põhiliseks kommunnikatsiooniloogikaks inimeste sees. Kehtib Eestis ja ümberkaudu, võimalik laiendada peaaegu tervele maailmale. Esialgu ei oska nimetada erandeid.
(Loomulikult on see nn lihtsustus, ehk idealisatsioon)

Pealkirjas sisaldub teatud grammatiline mitmetähenduslikkus:
"Inimeste sees"  tuleb siin mõista nii, et
  • valge loogika - yoga loogika - saab paikneda iga üksiku inimese sees.
  • ülejäänud  kaks loogikat - inimeste vahel, inimeste kui rahva sees.
Võibolla on vaja pealkirja parandada?



Valge.
INIMESE sisemised kommunikatsioonid. Siin inimene suhtleb oma sisemiste organite ja süsteemidega. Keskmisel eurooplasel on siin "hall udu", terve inimene ei tunneta oma sisemisi organeid või süsteeme. Võib olla vaid sugueluga seotud organite olek on mõtlemisest mõjutatav.
Teadlikku suhtestumiste oma siseorganitega treenivad joogad ja muud uhuu-kunstide viljelejad. Meisterlikkuse liiki võib nimetada kogemuseks, täpsem vist - tingitud refleks.

Hall ja punakas sfäär . Nn omainimeste sfäär.
Silmast-silma kommunikatsioonide sfäär. Võib nimetada ka näost-näkku sfäär. Siia kuuluvad pere ja kogukond.
Igal inimese jaoks on siin tema nähu, nimi ja mitmekülgsed teadmised kogemused. täiskasvanud inimese jaoks on selles sfääris kuni 1000 isikut, so umbes praeguse valla jagu inimesi.
Jätan esialgu seletamata, mispärast on kogukonna sfäär kujutatud hõredana, nagu hiirtel ära aetud.


Kollased sfäärid
hõlmavad minust kaugemale jäävaid inimesi. Neid on palju, tuhanded, miljonid, miljardid. ei jõua keegi meeles pidada. need on nn statistilised inimesed, mudelid. Ilma näo ja nimeta.
Nendega suhtlemine toimub seaduste alusel. Seaduse järgi käitumiseks peab seadust teadma. Väga rumal peab olema, et seadusi tundma õpib kogemuse teel.
Paljude seaduste kujundamisel saab inimene kodanikuna, valijana kaudselt osaleda.
Jätan esialgu seletamata,miks on skeemil Kogukonna ja regiooni piirid nii lähestikku.

esmaspäev, 8. aprill 2013

Maha murrab koorem mõttetuid "tõdesid"

Valujevi filmis "Mam"
 (eXinimene tutvustas seda)
on momendil 1h16m lühike klipp,
kus poeet ütleb sõnades välja mõtte, mida läbi 2 tunnise filmi kümneid kordi pildikeeles öeldaks.

Pildil on vist september.
Poeet on mänginud natuke jalgpalli ja meenutab värssi, mida sügiseti lugest tema vanaema. Seejärel loeb oma enda kaasaegse sügisvärsi.

Palume mõistvalt suhtuda eXinimenese edevusse, kui ta proovis tõkida neid värsse eesti keelde.

Sügiskuul laulis vanaema:

"ei ole kuum
ja ei ole jahe
sääski - nema
kala näkkab,
kala tuleb
(kui ma õieti aru sain)

Poeedi enda luuletus:

mõtteis on tuul
maha tulnud on lehed
lahkumisaimdus on varjat
ja vaevaks
maha murrab koorem
mõttetuid "tõdesid"
pole enam päristõde
ju otsal on vägi
otsast alata
otsas on suvi
ja arusaam saabus
ees enam ei tule
ei lootust, ei kodu
üksi tuleb astuda
talvele sisse.

Poeedi luuletus on ühemõtteliselt pessimistlik.
Aga see pole tundlevalt pessimistlik, siin on öeldud üsna täpne diagnoos ka:
maha murrab koorem
mõttetuid "tõdesid"

Haiguste ravi garanteeritud:
Kui on koorem, siis pane korraks maha, ja lõõtsuta.
Mõttetu koorma võib panna maha päriselt, puhata välja ja ja hakata mõtlema mõttekat mõttetegevust.
Muidugi - pole võimatu, et pea on juba krooniliselt punnis mõttetutest mõtetest. Aga selle vastu on inimsool igivana arst - surm.
Pildil on näha vilkalt sibavaid noori, nende pea pole ehk veel krooniliselt punnis.

Muidugi on mõttetud struktuurid mõttemürki süstinud  noortesse ajudesse ka.
Ja tsivilisatsioonisi tava on mitte lasta mõttemürgil ära surra koos selle ütlejaga vaid mõttemürk salvestatakse raamatukogudesse ja uuematesse kandjatesse - samamoodi nagu mõistlikud mõtted.

Aga eXinimesel on piinlik seda seletust jätkata,  kõike puust ette teha.
Las jääda  ruumi süütule avastusrõõmule.

laupäev, 6. aprill 2013

Nõmme Raadio luges eetrisse eXinimese tervituse Loomeliitude Pleenumile

2. aprillil 2013. a. tervitasime meie blogist Loomeliitude Pleenumit 
asjakohaste värssidega
Zarathustra  kõnest 
"Kolmest moondusest".

Meie läkitust oli pannud tähele
 Nõmme Raadio
 ja sealt raadiost loeti meie läkitus eetrisse, 
mehise koolitatud häälega.




eXinimese läkituse tekst siin blogis 2. aprilli sissekandena

 Siin on link Nõmme raadiosse:
http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2013-04-02-teisipaev.mp3 
Meie läkitus algam hetkel 3min30 sek. ja kestab 9 minutit.
 Raadios loeti  meie läkituse ette koos terve Zarathustra kõnegaga.

Sõnum on selgem kui piirduda meie valitud katketega (5 min.) Vaata: 
http://talgujad.tartu.ee/zarathustra/kolmMoondust_lyh.mp3



neljapäev, 4. aprill 2013

Kas elupildi saab krohvida ilusaks?

Klaaspärlimängu käik, milles UralEst saadik juba üle kümne päeva seotud, näib jätkuvat, mängumeister käitub ettearvamatult.
lehekülg Klaaspärlimängust

Selle sees üks vaimustav leid, Permi-Komi filmimeister Anatoli Danilovitš Balujev (s1946). Kinoresissör, praegu elab Jekterinburgis. On teinud palju dokumentaalfilme, praegu on need Youtubes näha.
http://www.youtube.com/user/1Komimort/videos

See leid võib heastada kõik UralEst saadiku patud, kes selle asemel et kõnelda inimestega inimestest endist (või isegi eXinimesest) ja puhastada inimeste  tavasid  kõrgele seatud mudeliteusust - tegeleb ise ainult kirjaga, ainult mudelitega.

Nii Zaratusthra kui metodoloogide kombel saab kommunikatsioone liigitada  mõttetegevuse baasskeemi  abil

Kasutan siin tekstis hästi lihtsat skeemivarianti.



Võimalik on Balujev on tõesti saanud otsesest mõjutust metodoloogidelt. Pildid tema filmides on väga selge kommunikatsioonilise mustriga, ikka ja järjest saab tema piltidelt selgelt välja lugeda pilditegevuse põhjuse - kui miski liigub (enamasti otse või varjatult kustumise suunas), siis osutab meister selgelt - kas vaimuimpulss muutuseks tuleb  ehedast elust või kõrgetest mudelitest.
Samal ajal jätab meister ütlemata lahenduse. Ta esitab materjali, et selle põhjal võiks tegus inimene lahendada.

Eestlastele on tuttav oma meistri Lennard Meri "Veelinnurahvas." Meri filmid on poliitiline manifest. Balujevi filmid on vaikiv küsimus tulevikuloojale, vaatavad põhjus-tagajärje sisse asisemalt kui lihtsalt poliitiline manifest.

Balujevi filmid on täis pilte, mis hoitakse valges ja fookuses, ja kus töötab Mari-Liis Lille kombel küsimus: "Mis on siin pildil valesti". Balujevi filmi igat pilti saab hinnata MKT baasskeemi abil - millist tüüpi on pildiolijate loogika? võiks iga pildi puhul jätkata - milles on väljapääs? Aga selles tekstis ma jätan viimase küsimuse õhku.
Mida teha on nii lihtne ütelda.
Tegija küsimus on kuidas teha.

Film "Mam"  (2003) tõlkes "Ema".


Edasi läheb siin tekstis kontentanalüüsi moodi. Püüan kirjeldada
- kuivõrd on pildis mingi kõrge ja kauge ilus (või hirmus) Mudel.
- Kuivõrd on pildis inimeste argitegevus ja elu. Tegevus.



04m40s
5-aastane tüdruk räägib vanaemale oma unenägu - läksid koos sõbratariga, ja kohtavad kaevu juures suurt puust puuslikut. Õnneks tuleb ema ja võtab käest kinni, kõik saab heaks.

Lapselikult tasakaalus
Mudel - jumal
Tegu -     oma ema aitab

 
 Filmiepisoodide üheks sidujaks on kõrgetasemeline pianist Vassili Kulikov s. 1963
http://www.wassilij-kulikow.de/biographie_ru.html
1997. aastast ka õigeusu vaimulik. Temast on filmis kõige rohkem pilte.

 12m
Kulikov räägib omast 17 aastat tagasi surnud emast, venekeele õpetajast ja poetessist.
üks tema kandvamaid elupilte emast - ema viis ta suvisele lillelisele aasale, jookseb käed laiali ema suunas.

Mudel - ema helge pilt, tugev elujuht
Tegu .....


25m
Söödab haiglas isa. Usalduslik jutuajamine

M -0
Tegu - selge maine tegu






35m
Ristib last

Mudel - vaimulik, kõrgema svääriga suhtlemine, sõnad võtab raamatust
Tegu - kas on siin maine elu või tegu?






1h23m
Suhtleb pärast kontserti oma publikuga. kontserdil kõneles sissejuhatusi paladele, lõpetas Bachi dokataga, mille ise seadnud klaverile.
Tunnistab, et kõige suurem õnne on tal kontsert ja armastusevälendus publikusse
Mudel - kõrge kunst
Tegu  ?


09m16s
Kulikov avab oma korteri ust (Permi linnas?)
Trepikojal trellidega vaheuksed

Trellid kommunaalelus.
kas on see negatiivne mudel või inimesi lahutav elupraktika?




__________________________________________________________________________

1h34m
Metsnik näitab oma uhkust, 25 a tagasi istutatud metsa. Puud on reas nagu sõdurid. Monokultuur

Mudel Väga tugev mudeltarkus ja praktika looduse suhtes





26m50s
Poiss laulab lõõtspillimängijab saatel:
http://b-track.ru/song/5455/
В море я выйду однажды
Будет мой путь далек.
ma lähen siit kord ära, merele
kaugele
MUDEL - kauge  sisemaa posil eesmärk selline



1h41m
puunikerdaja näitab vennapoega, kelle järgi nikerdas Pissiva poisi kuju. nagu Brüsselis. Esialgu pani endale aeda üles, turistid käisid vatamas. Nüüdon kuju muuseumis.
Aga vennapoeg sai Afganistanis surma.
Mudel - selge kaugeLääne-Euroopa sümbol

Elu- noor mees sai surma


 35m14s
Inimestel on kodus sugulaste piltide kõrval riigijuhtide pildid

Mudelid - kauged ja pühad on tähtsad







Alati viin, vein õlu

Mudel - modeleerib Spiritus vinit.
alati olemas
alati juhatatakse kätte









1h16m
Külapoeet ütleb oma värsis
et rahval tuleb sügis
allamäge
sest elus on valed mudelid







--------------------------------------------
Pealkiri sai ilmselt eksitav pandud sellele tükile "Kas elupildi saab krohvida ilusaks?" Hea oleks selline pealkiri, kus osutuks, et kui Komis on hädad alasti, siis Eestis on  pildil puudu sama asjad, aga nad on  krohvi all. (Kui Mari-Liis Lille mõttemudelit tarvitada)



esmaspäev, 1. aprill 2013

Kaamel laulab Toompeal, 2. aprillil 4 tundi.

2. aprillil 2013, laulab kaamel.
Kaamel laulab 25. aasta tagust mälestust neist elamusist, kui ta elas mõni päev nagu lõvi.

"Kolm vaimu moondust ma nimetan teile:
  1. kuidas vaim saab kaameliks,
  2. ja lõviks kaamel.
  3.  ja lapseks viimati lõvi".
Zarathustra kõne "Kolmest moondusest".
http://talgujad.tartu.ee/zarathustra/I%201_Kolmest_moondusest.html

Millal vaim oli juba kaameliks saanud - sellest me siin kohal ei räägi. Sellest ei räägi ka Zarathustra, nii tema kui Eesti jaoks oli vaim juba ammu Kaamel. Igatahes oli vaim oma kaameliosaga taeva all rahul ja  toime tulnud. (vt värsid 1.2 -1.10)
tookord, 1988. toimus temaga see, mida Zarathustra nimetab lõvikssaamiseks.

Milleks on vaja vaimul, kes visa ja kandjana teenib  - hakata lõviks?
I 1.12 ...vabadust tahab ta endale võita ja isand olla omas kõrbes.
I 1.13.Oma viimset isandat otsib ta siin: vaenu ta tahab kuulutada talle ja oma viimsele jumalale, võidu pärast tahab ta heidelda suure lohega.

......
I 1.19.Uusi väärtusi luua - seda ei suuda ka lõvi veel: aga luua endale vabadus uue loomiseks - seda küll suudab lõvi võim.
I 1.20.Et vabadust endale luua ja et püha "ei" öelda ka kohustutele, seks, mu vennas on vaja lõvi.


Kui läheb tõesti hästi, siis saabub ka kolmas moondus - lapseks saamine
Lõvi pole eesmärk vaid  oodatavalt kiire üleminek, kolmas moondus:
I 1.23.Aga ütelge, mu vennad, mida suudab teha siis veel laps, mida ei suutnud lõvigi? miks kiskja lõvi peab saama ka veel lapseks?
 I 1.24.Süütus on laps ja unustus, uus algus, mäng, endastveerlev ratas, algliikumine, püha jaatus.

Seda kolmandat moondust ei ole tulnud 1988 aastal ega siiani,
lõvi rahunes tagasi kaamelinahka.
Ainult karavaniajajad vahetasid lipud, punalipp kuuerevääril vahetus sini-must-valgega.

Kas polegi olnud siis muutust hea suunas?
Punalipu karavani kammitses okastraat. Punalipu kaamel oli õppinud käima piki okastraati, vaks või süld sellest eemal, ilma end veristamata. 
Sini-must-valge  karavani juhtimine käib ajupesuga.

Mõnikord hukutab ajupesu enam kui okastraat.  Kas on kaamelil valida, kummal viisil teda juhitakse?

kolmapäev, 27. märts 2013

Klaaspärlimängu fookus liikus Sarmaatia tasandikelt Vormsi saarele.


Klaaspärlimängu kolded olid esialgu, Moskvas, Uraalis, Permi-Komis ja Eestis. Esimeste taktide fookuses olid Moskva ja Uurali tõstatatud globaalsed metafüüsilised probleemid, sotsiaalsed tunnetuslikud ja kommunikatsiioonilised.








Mõned asjakohased lingid: 
Klaaspärlimängu alguse kirjeldus siin foorumis
Link Klaaspärlimängu algusse
Link 26. märsi mänguseisule, kui toimus pööre Vormis saarele

http://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi

Mäng toimub Internetifoorumi formaadis.
Kolmapäeval 27. märtsil on materjale foorumis 10 leheküljel.
Lehekülgi saab vahetada üleval paremal.

 UralEst saadik on seisukohal, et strukturursed mudelitega tegelevad niikui nii mitmsesugused litsenseeritud riigiametnikud. Elu seadmist takistab see, et inimesed on hakanud  konkreetse  näost-näkku aktiivsuseasemel kulutama liiga palju aega  igaugustele mudelitele, seadustele, jne.
Ta tegi mõned käigud, et liigutada mõttemängu käik inimestele lähemale, eriti maaelule. Seejuures oldi valmis mängufookus tooma Kagu-Eestisse või Saaremaale. Üllatuslikult toimus sellesuunaline pööre üsna kiiresti  aga geograafiline fookus keeras Vormsile.

Seetõttu tuli päevakorda kiire probleem
leida kaastöölisi, kaasamängijaid, kellelt eeldatakse:
  •  lahedat suhtumist
  • vene keele valdamist kirjas.
  • keskharidus
    Vormsi ja Lääne-Eesti maaelu tundmist

pühapäev, 24. märts 2013

Ida-Euroopa Klaaspärlimäng. kevad 2013

eXinimense diplomaatilisel korpusel on viimastel päevadel toimunud Idarindel huvitavad  liikumised. Mingit rindejoont muidugi pole, asi puudutab alasid  Uuralini - Permi- Komi, Udmurtia, Sverdlovski oblasti ja mingid alad veel, ja nagu nimetatud - diplomaatilisel viisil.
Pööripäeval oli Reduhin võtnud klaarida oma vahekorda Filippychiga. Asi pole nii, et üks ei peaks teisest lugu, nad on mõlemad parajuslased. Reduhin on uhke oma libedale keelele, aga millelgipärast tunnistas see uhke vaim avatud eetris enda paigaltammumist ühise keele leidmises Filippychiga.
Värav pööripäeval alanusse. (Vene keeles. pilte ka on)

UralEst saadik juhtus sel päeval klikkima just seda foorumit, kus Reduhin intriigi sepitses. Üle aasta oli seal olnud vaikus. Aga nagu Castanedagi juhatab - üks silm lahti peab magama nii sõjamees kui jahimees.
Vot - Reduhhin oli löönud mängu lahti, ilma hoiatamata ja  ilma orgprojektita.

UralEst saadik tundis ära kommunikatsiooni kirumises   Sysophose kivi. Keeleks vene metodoloogide asjalikkus koos mingi eksootilise kelmikusega.
Ta lisas paar kildu, umbes nii, et
  • korrutustabelis võiks igale tehtele tambovi konstant lisad;
  • arvuti jookseb tõrgeteta, kui bittide vahele tilk õli lisada. (Mis on eksperimentaalselt tõestatud. )
Ja nüüd, kui neti lainetus võttis omaks saadiku - Uuralini või kes teab kui kaugele - viskas Uurali saadik oma kivi:
  •  kas vene metodoloogidel on nende mees jälgimas fenno-ugride spirtus-vini vikerkaart?
Võrk vastas - "seal võib kaine  olla Pjotr Korolev". Ja minutiks jäi võrguookeani pind Uuuralini läbipaistvaks. Oli näha - seal on tegelikult inimesi veel, Komis ja Udmurdis eelkõige. Näiteks Anatoli Balujev Komimaalt on teinud arvukalt filme, läbi selge objektiivi.   http://www.youtube.com/user/1Komimort/videos

UralEst saadik võib põgusa pilgu järel ütelda, et hõimurahvaid hõlmav udu pole paksem kui eestimaine roosamanna. Eestis on poliitika, regionaalpoliitika ja kogukonnaloogika  muster nii peenelt segiklopitud, et seda pruugitakse  ühtse pasteedina. Pudrust väljanopitud kapsas on visa juuri võtma, pead kasvatama. On tõestatud.

Hõimurahvastel on vähemalt suure keskuse ajupesu selgemalt eraldatav. Ja ŠtŠedrovtski koolist on vähemalt tuhat buldogi-visadusega aju vajunud üle Venemaa, kui selline mõtte sabast kinni saab, ei sunni teda naljalt lahti laskma mingi ajupesu, kui vaid oma enda tunnetuse pimetäpp.
Reduhhini koorelahutaja

Muidugi - ega nende peale loota ka ei saa. Kui Spiritus on idas Vini, siis paljusid asju ei saagi ajada. Aga kui Spirtus saab kaineks, siis hakkab ta panema nii puhast algebrat nagu oleks imperaator  Štšedrovtski alushariduseks olnud meie Rudolf Kallase Mõistliku rehkendaja tarwilisemad õpetused: Kuidas? Miks? ja Millal? (1878)
Mõtlemisalgebra kukub neil hästi välja. Ja korrutustabelist roogivad nad tambovi konstandid välja. Vähe sellest, nad roogivad tambovi konstandid määratud intergralidest ka välja.
Vot seks peabki valvel olema, et õigel momendil tilk õli panna!!!


Rudolf Kallase raamatus ei ole juttu õli panemisest.
Seda puudust peab eesti asja juures ka tähele panema.

UralEst saadik on juba varem esinenud patukahetsusega.
Eelmine patukahetsus
Ta annab aru, et Klaaspärlimäng võib eksitada eemale inimestest, piirata mõistuse Kõrgkoolide kolleegiumi lõksu. Ta usub, et see on siiski ajutine. Et seal internetitoru teises otsas on inimesi ka. Seda enam, et sisseminek toimus sujuvalt, tervis püsib, öösel saab magada.


reede, 22. märts 2013

Ugri-mugri asi võib saada kaine mõistuse!

Täna sain teada, et ugri-mugri liikumises  esineb ka reaalsusest lähtuv mõtlemine.
ugri-mugri noorte tehtud 2030 forsaidi tutvustus

Eestiski on üsna tavaline, et  tulevikuvisioone tehakse lihtsas lineaarsuses - vanale Euroopale järele jõuda  ja ette minna. Mul oli eelarvamus, et idapool meist on soome-ugri  targutajatel selline hurrraaa veel rohkem kivistunud. Saan nüüd aru, et Moskva metodoloogide seeme siiski idaneb ugri-mugris ka.


Täpselt kaks aastat tagasi on korraldatud mingi forsait-mäng, mille tulemuse kirjelduses on vägagi kaasaegseid mõtteid.

Näiteks,
  • puudub refleksioon, lähtutakse harjunud loosungitest
  • pika-ajalised plaanid on nõrgad, lühiajalised aina korratakse.
  • tutvustati ja soovitati foorsaidi meetodit.
Muidugi - rabedavõitu  see kaks aastat vana jutt jutt, aga algus on olemas!


------------------ Lisan siia päev algusest hiljem:

Siin viidatud tutvustuse algus, reflektiivne osa tundub üsna asjalik. Foorsaidi juures libiseb jällegi kaunitesse mudelitesse. Tundub, et see esimene osa ja kõik kokku on tehtud rutates, võimalik et ühe päeva jooksul.
Eiole selge, mis on tegijate "рабочая группа МУШ" taga
ja kes korraldas.
Võib olla oli asja taga siiski ainult väike grupp  "ennast poliitiliselt määratlenud noori" ja uuemad mõtted on noortel ikka relvaks, millega vanadelt positsioone võita.

Kommentaarides esineb Pjotr Korolev (metodoloogia kogemusega mees Permi-Komis) asjast  üsnagi distantseerunult.

Arvatavalt Moskva metodoloogid on siiski kõrvale jäetud.
Aga siiski - midagi liigub ja seda pannakse asjatundlikult tähele.




kolmapäev, 20. märts 2013

Haanjameeste ja inimeste kogemusest

Olen Haanimiihi Nõvvukua   tegemistega kokku puutunud päris algusest peale, ligi 20 aastat tagasi. Esialgu olid imelikuvõitu kuulujutud, sageli pilkava maiguga  ja ma ei võtnud seda seltskonda siis tõsiselt.
Esimene jutt oli, et Haanja valla volikogu koosolekud tavatsetakse pidada täiskuu ajal öösiti. Siis jälle, et täiskuu volikogud ei läinud läbi aga peetakse täiskuu ajal pikki saunaöid rohke õllega. Seejärel hakkasin nägema mitmesugustel  rahvaüritusel haanjameeste lühemaid või pikemaid etteasteid, enamasti olid need etnofundamentalistlikud ja teatraalsed. Haanjamehed hakkasid seostuma mitmesuguste rahvaüritustega, nende seisukohti hakati tähele panema ja tsiteerima.

Eesti riigi arengu vastu tekkis mul  90-date alguses pessimism, minu arust algas ühiskonna seletamises stagnatsioon, laulva revolutsiooni mõtteärksuse asemele tulid mitmesugused lihtsad fundamentalistliud skeemid, põhiliselt 19. sajandist pärit.
Võimust võttis  lihtne usk:     "а нех репу чесать: чё думать? прыгать надо!".

Kui 2009. aastal Talgujad MinuEesti loosungite peale jälle ärkasid ja mina liitusin, siis hakkasin terasemalt ringi vaatama. Märkasin üllatusega, et Haanimiihi Nõvvukua praktika on vaat et kõige vabam valgustususulisest stagnatsioonist. Tunnistasin, et need külamehed on saavutanud mitmeid asju, milleni jõuti  Tartu Ülikooli juures  ja  Moskva metodoloogide juures küllalt pika akadeemilise sebimisega.

Hakkasin ise haanjameestega tihedamalt suhtlema. Mõned lakoonilised tähelepanekud:

Kommunikatsiooniskeemi selgus.
Haanjameeste juttudes ei kohanud (vähemalt esimesel tosinal aastal) selliseid seoseid, mis ulatunuks rääkijate endi mõjust kaugele välja. Oli näost-näkku kommunikatsioon nii sõnas ja loomulikult teos. Jutud võisid olla vahel abstraktsed aga siiski enda mõjuväljas. Selline oli (ja on) üsna haruldane.

Sellise selguse põhjuseks oli ehk kauane hoidumine riiklikest ja fondidekaudu finantseerimisest. Aega ega ajusid ei kulutatudki projektipoliitika märksõnadele ja anonüümsetele subjektidele.
Viimastel aastatel on nad lülitunud MTÜ-de praktikasse, see on kindlasti katsumus -kas suudetakse hoida  abstraktne, anonüümne ja kauge/kõrge eraldi oma ridade siseväes.

Rütm.
Arvatavalt mõjub hästi tegevusrütmi seadmine
  •  täiskuu saunaõhtutega,
  •  külakorda.
Täiskuu ja saunaõhtu on peaaegu sakraalse sisuga määratlus, tundub igatahes mobiliseerivam tavalisest näit. "iga kuu esimesel laupäeval".  Saunaütja hool ja meelespidamine mööda külakorda annab lisab veel jätkusuutlikust.
Täiskasvanud inimesele on kuu samuti sobiv kokkusaamiste vahe. Teismeliste ja noorte jaoks üldse  oleks kuu ehk roiutavalt pikk, täiskasvanutele paras.

Kolmandaks on neil pidevalt toiminud kubjas. (mõtlen kubjas iidses korraldamise ja järjepidaja tähenduses, mitte pärisosrjusliku sundija mõttes). Moodsas ühiskonnas facilitator, eesti keeles ei kasutatagi eriti seda mõistet praegu.
Sellega on hoitud tasakaalus osalejate huvid, energia ja edevus, on ära hoitud suuremad solvumised. Teisiti öeldes - inimeste tähelepanemise on olemas. Oletan, et selles rollis ongi põhiline olnud endine pikaajaline pealiku kannupois Alvar, kellega ma kõige pikemalt olen kõnelenud. Aga küllap teised ka.

Mulle oli üllatav, et edukalt tegutsenud seltskonnal pole palju tähelepanuks olnud grupidünaamika, tegevuse refleksioon ja psühholoogiline nipitamine. See on ära tehtud nagu mingi endastmõistetav elukavalus.

Igatahes - kui ma olen eXinimese blogis korrutanud täie teadmisega  kogukonna siseenergia ja maagia teadliku kasvatamise vajadusest praktiliselt, siis haanjamehed on hea tuua positiivse tee näiteks.
Aga usun, et kasvuruumi on neilgi.

esmaspäev, 18. märts 2013

Kükitades saavutab parema sünteesi?

"Üllatav, aga Lääne-Euroopas hoogustub liikumine selle nimel, et mehed pissiksid potil istudes. Jõhkravõitu mehelik juga, mis langeb kõrgelt, tekitab pritsmeid, ja on seeläbi vastuolus euroopalikult steriilse puhtusestandardiga..."

Oletatavasti on tegemist kodanikualgatusliku liikumisega ja tervet EU hõlmav aruanne viibib. Konkreetsemalt väidetakse, et Poolas ja Tsehhoslovakias teema ei ole aktuaalne, esirinnas olevat Rumeenia ja teised rahvad, kus mõjutusi  osmanitelt.

Mõtlik lugeja võib suhtuda nüüd analüütiliselt või sünteesivalt isiklikesse kogemustesse, anda panuse. Kirjutatud hüpotees, et kükitades stimuleerib sünteesi- ja püsti analüüsivõimet.

Täit teksti vene keeles saab lugeda siin:
    Под себя или вдаль? Заметки о происхождении мышления.

laupäev, 16. märts 2013

Mõisnik, rahvas ja inimene tänapäeval.

Tänapäevases maa-asulas, külas või talus kohtabb kolme tüüpi -
  • mõisnikud,
  • rahvas 
  • inimesed.
Ma määratlen nad kommunikatsiooni-praktika tüübi järgi nende igapäevases elus.

Mõisnikupere elab kommunikatsioonilises mõttes analoogiliselt nagu vanastigi mõisnikud  elasid. Elatusallikad tulevad taristu kõrgematest kihtidest või lausa tipust, tuluteenija  on ametis  osariigis võis suuremas pealinnas või kohalikus struktuuriüksuses. Kohaliku rakenduse mõttes võiks siia lülitada ka kooliametnikud ja valla-ametnikud. Kõik nad täidavad oma ametijuhendit ja "jagavad matsu". Nende aktiivses peas liiguvad üldistavad mudelid, loodusseadused ja kirjutatud seadused, homo sapience on nende jaoks kodanik, rahvas, "inimene kui selline".
Meie mõisnikud on kindlameelsed ärkamisaja ideaalide kandjad,

Mõisnikuga ühte panen ka ettevõtja, kes maa või metsaga oskab arvestatavat majanduskommunikatsiooni tekitada.

Tänapäevane mõisnik ei pruugi olla rahva vastu ülbe ega kuri. Sageli hoopis seltskondlikult lahke. Koolihärrad ja muud teenistushärrad peavad ju teenistuse raames rahvaga toimetama. Teenistushärrad suhtlevad ja mõtlevad hea tava mudelkeeles.

Kaugtöö meetod võimaldab maamõisnikul ka rahvaga suhtlemist vältida. Tean näiteks rantjeemõisnikku, kes on aktiivne meediavallas ja saab suurepäraselt läbi naabritega suhtlemata.

Rahvas. Need pered saavad ots otsaga kokku pensionist või sotsiaaltoetustest. Karikatuursel viisil väljendades elavad nad oma saatuse mõnusaks teleri ees õlut juues. Sissetulek võib tulla ka mõnest "lihtsamast tööst", aga põhitunnuseks on see, et maailma ja inimesenägemine  on TV ja haridussüsteemi kohaselt üldistav.

Inimesed. Selle põhitunnuseks on võime märgata teist inimest ja  seada oma tõekspidamised  ja elu teiste inimeste konkreetses ringis, saada aru teise kogukonnaliikme probleemist ja rõõmust ning oskus ja tahe seda maagiat viljeleda. Ideaal käesolevas eXinimese kontekstis.

Paraku kohtab selliseid üsna vähe - nn sädeinimesed.
 Mõni mõisnik võib muidugi olla ka inimene. Aga harva - lähemalt vaadates selgub enamasti ikka kaugema ja kõrgema  subjekti teenimine.

Elus olen kohanud sellisele inimese ideaalile kõige lähedasemat Haanimiihhi nõvvokoda
Muuseas - inimeseks (inemine) kutsuvad omakeeli oma naisi, ise on lihtsalt haanimeheq.

neljapäev, 14. märts 2013

Ka jälle elevant portselanipoes?

Mõtlesin juba exinimene.blogspot.ee alustades, et ühel päeval ma pean siinsamas esinema põhjaliku "patukahetsusega", tunnistama, kui õhukesele jääle kõik siinsed kirjutised on esitatud. Sest vaja on ju hoopis teist aktiivsust, kui järjekordset portsu teksikesi. Käesoleva teema jaoks võivad ohtlikud olla just "põhjapanevad head tekstid", hea tekst võib provotseerida teisi ja ka ennast libedale valgustuslikule tekstitamisele.
eXinimese paatos on hoopis muud kui tekstid - eesmärk on elus silmast silma suhtlust  "ökotehnoloogilisest oravarattast" priide inimestega.
Käesolev blogipraktika ja tekstitamine on olukorra täbaruse tunnistus. Ajutine hädavahend inimeste  otsimise ja koondamise etapis. Ma tunnen isiklikult juba nii paari tosinat inimest, kes mõistavad hästi selle blogi paatost. Mõtlen neid inimesi, kes küllalt selgelt tunnevad silmast-silma sõna maagia loovat väge. Paraku ei rakendu see maagia loovaks protsessiks. Kõneksolevate  inimeste vahel mitmesuguseid tõkkeid, kõige sagedamini kilomeetrites ja tundides mõõdetud tõkked.
 Küllalt palju loodetakse praegu internetis arenevale sotsiaalvõrgu sünergiale. Selline suure-võrgu-sünergia on kindlasti olemas. Aga maaelu jaoks on internet petlik. Vähemalt ilma soliidse tavalise sünergia kogemuseta on see petlik, võib osutuda täiendavaks masinaks, mis teisendab aja jooksul  suure osa maarahvast kõige odavamaks lumpeniks, konsumeraadiks, halvemal juhul - geeeniromulaks.

eXinimese paatosega sobib tekstivormis esitamisel kokku ehk  kommunikatsioonilise analüüsi selgitamine? Selline aitaks sõnade seoses jälgida mõtet. Selline oskus - jälgida sõnade taga mõtet - on abiks ka sisuka silmast- silma suhtluse puhul. Minule tuntutest sellistest käsitlustest on kõige "elusam",  mõtlemise ja  tegemise tiheda sidususe mõtted  mõte+tegevus kommunikatsiooni skeem wikis

Ma usun küll, et kui eXinimese paatoses sarnaselt on palju aastaid  - vähemalt Nietzschest meie ajani, näiteks  Valdur Mikitani  -  produtseeridtud põhiliselt tekste, siis jõuame lõpuks ka tegemiseni.

teisipäev, 12. märts 2013

Arter-veenid lahendavad regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika
lahendus on
arteriaalsed veenid
üle maa

Arteriaalsed veenid
tagavad tervise
igas organismis

Nõudgem
arteriaalseid veene
perearstilt ka
ja haigekassalt!

Kui keiser sööb pekki
siis  ebaõiglane
regionaalpoliitika annab
meile rasva
teile kamara
Karla-vallale karvad

Niisiis:
kolm omavalitsut
jääb jääma

pühapäev, 10. märts 2013

Viie aastaga Eestis mõtlemine korda?

Kammisin "Postimehe" arhiivi. tahtsin leida 6. märtsi tükki Liis Kuresoo: läbirääkija või soojapuhur? , et sellele viidates siia blogisse tekst teha. Aga "Postimehes" on nüüd tava lood tasuliseks teha  ei saanud enam kätte otsitavat.

Leidsin aga samas sobiva, klikitava
Alar Karis: korrastada tuleks vaimu ja mõttemalle-karis-korrastada-tuleks-vaimu-ja-mottemalle/
27.02.2013 20:08
Alar Karis on Rektorite Nõukogu juhatuse esimees

Karise tekst  sobib mu mõtte tõukepunktiks samuti  praegu.
President Toomas Hendrik Ilvese ütles riigi aastapäeva kõnes teeme Eesti 100. aastapäevaks korda.

Karis tõlgendab:  "...tähendab see meie vaimu ja mõttemallide korrastamist. See eeldab  koristamise käigus paljude tarbetute asjade ära viskamist ja aegunud mõtetest loobumist, vabastades koha uutele ja värsketele ideedele, mis vaataksid kaugemale ette, kui me täna kohati kinnijooksnud mõistmises suudaksime."

Olen väga päri, et eelkõige vaimu ja mõttemallide korrastamine.

Kus täpsemalt oleks vaja selleks midagi muuta?
Kas hariduses? Esitasin ise siin blogis kaks teksti, hariduse mädaoleku kohta - eesti aegunud sõnakasutuse kohta   ja Voloviku arusaam praeguse hariduse mõttetusest üldse.
Kas muutusi alustada kõrgahriduses?
Üldhariduses?
nn Elukestvas hariduses?

Miks on kõrgkoolid nii kinnine konnatiik, et kõiksugu maailmatarkus ei jõua mõistliku ajaga ellu?
Kuivõrd on Eesti ses maailmakatlas "eriline sopike, et paksemat suppi keeta?" vaimusuppi?
Kas ja kuivõrd õppejõud ja teadlased ongi enam kontaktis meie konnatiigiga?

"Vaimse konnatiigi" piir polegi geograafiline vaid kulgeb ümber maailma ülikoolide. Ülikoolides pulbitseb (või vähemalt esineb) vaim, välaspool  pulbitseb ja areneb veel elavamalt - ELU ja tegevus.  Ülikoolides kõneldakse juba küllalt palju, et mõtelda on praegu vaja teistmoodi kui Kant ja temaaegsed targad juhatasid.Praegu on vaja mõtelda tegusalt - tegemisega koos. Paraku sellist mõtte ja tegemise ühtsust sagemini mõeldakse või räägitakse, märksa harvemini sellist ühtsust elatakse.

 Ja rahvas on nii harjunud (eestis - "HARITUD") mõtlemise mudelitega, et ei oska elu tähele panna, näeb ja räägib ja mõtleb ainult mudeleid.. Rahva seas on nii vähe inimesi, nad ei leia paraku  küünarnukitunnet ja libastuvad sageli MÕTTETEGEVUSE asemel rahvast teenivat ajupesu tarbima. Eesti kultuuris (ja paljudes teisteski) puudub hea selge sõna mõtte ja elu ühtsuse kvaliteedi tähistamiseks.

Alar Karise püstitatud mõtlemise korrastamise ülesannet näen ma eelkõige mõtlemise ja elamise koostoime ja ühtsuse õppimises. 5 aastaga selline kultuur kindlasti Eestis üldiseks ei saa. Loota võib, et tekivad mõned elujõulised ja seega ka laienemisvõimelised grupid.
Sellise grupi sisu juurde akadeemilisest äärest lähenemiseks sobib uurida
Mõttetegevuse baasskeemi  Wikis.
 See skeem võimaldab teha keerulisi analüüse ja ka piltlikku seletamist.

Nii võib näitena vaadelda , kuidas
 Wipp osutatud ajakirjanduslikus seigas
heideti kõrvale  M/K ja T piiril toimuvat kirjeldav tekst ja keskenduti M ja M/K piirile.

Niisama võib proovida selle skeemi kohaselt määratleda hetkel Eestis populaarse nähtuse - Rahvakogu suundumust. Kas Rahvakogu aitab kellelgi "teha mõtlemine korda"?

reede, 8. märts 2013

Kontaktist Võru Maakonnavalitsuses.

Vaade Anti kontori aknast
6. märtsil rääkisin üle poole tunni Võru Maakonnavalitsuse arendusosakonnas Antiga.
Oleme varem ka lühemalt kokku puutunud, Võro Seltsiga seoses.
Seekord rääkisin talle neid mõtteid, mis Talgujate ja eXinimese ringis jutuks olnud,
- vene-ODI ja Eesti 80-date lõpu mõttetalgute sünergia metodoloogilisest kogemusest,
-plaanist l luua nn algrakuke maakogukondade sisesünergeetilise maagia nakatamiseks,
-mis seisus see katse praegu on  - üksikud sädemed, katse metiga neid ühendada, teatrimaagiat külge haakida jne
Võrumaal ja Eestis

Anti omakorda rääkis oma kuumadest teemadest - Liidriprogrammi  päevakorralistest asjadest, partnerluskogust, ressursside jaotamise printsiipidest, sihtgruppide määratlemisest jne.
Meelde jäi, et viimastel ajal valdades rohkem juttu nn pettunutest ja lihtsalt inimeste vähesusest.

Mu arust sai Anti ka aru, et me räägime kahel erineval tasandil.
-Maakonna tasandil  on 100 000 inimest, kes loomulikult on hoomatavad ainult statistiliselt ja gruppidena, kellele on omistatud mingid keskmistatud grupikvaliteedid.
-Silmast-silma üksteist tundvate inimeste tasandil on igal inimesel oma nägu, iseloom ja konkreetne elutee, siin pole inimesed võrdsed, siin on onupojapoliitika loomulik. Kellegi paikapanemine mingi "sihtgrupi" raamesse sageli vägivaldne. Teadmised "inimesest kui sellisest" muidugi võivad olla teejuhiks

Anti polnud kuulnud Talgujatest ja loomulikult mitte 80-date aastate metodoloogilistest praktikatest Eestis ja Venes. Ja nagu ametimehel ikka - pea täis kiiresid orgtehnilisi ülesandeid ja nüansse mitmel teemal. Tundub, et saime üksteisest aru ja teemat saab jätkata.

neljapäev, 7. märts 2013

Imelugu Lüllemäe Põhikoolist

Maalehes oli Heli Raametsa lugu. Lausa imelugu!

Imelugu: sulgemisohus kool paisus poole suuremaks

Hea teada, et ühel piiriäärsel maakoolil läheb praegusel ajal hästi.

Mõned oletused, mõned kommentaarid meie poolt siia juurde.
Artiklis pole mainitud üht tegusat arenguessentsi, mis sealkandis on aga paljudes teistes maakohtades pole. See on Karula Rahvuspark, Keskkonnaministeeriumile alluv riigiasutus, võiks öelda - teadusasutus. Pole meie asi sorida teiste taskutes, kardan, et  rahvuspargi palgafond on üsna kasin.Oletan siiski, et mingid materiaalsed vahendid neil on - vähemalt oma sildi hooldamiseks ja mõningateks kontorikuludeks, printeritahma ostmiseks. Projektide produtseerimiseks.
Kahtlemata on rahvuspargiga seotud vaimne aura, töötajate koolisõbrad ja sotsiaalvõrgustik. Vahetevahel on ikka kuulda, et teaduse- ja kultuuriinimestel on asist asja Karulasse. Oletan, et sellepärast on sinnakanti liikunud ka noori kooliõpetajaid.

Üks viie-aasta tagune link sinna maile:
http://wwx.valgamaalane.ee/031107/esileht/25011625_foto1.php

Kirjutise lõpuosas on toodud kaks lühikest aga sisukat üldistavat lauset Lüllemäe põhikooli direktorilt. Direktori nimi on Tiit Lepp.

1."Maakoolide sulgemise üks põhjus on see, et riik pole haldusreformiga 20 aastat tegelnud."  Niimoodi tihti arvatakse. Ma ei hakka seda ütelust kommenteerida.

2."Teiseks on selle (maakoolide kadumise) taga kogukond, kes ei ole suutnud omavahel kokku leppida, nii et süsteem hävitab ennast altpoolt ise". See direktori ütelus langeb vägagi kokku meie eXinimene.blogspot.com arvamusega. S

Selge see, et need kaks lauset on mingi muu jutu sees väljaöeldud ja pikemalt arendades võib Tiit Lepp seletada mahukalt ja sisukalt. Temas võib eXinimene näha oma liitlast, temaga suhtlemise võimalus vaja leida.
 
 Tiit Lepa öeldut saab täpsustada.
Kogukondade suutmatuse taga omavahel asju ajada pole otseselt maainimeste patt. Ka ei saa selles otseselt süüdistada meil aastakümneid valitsenud kommuniste.  Põhjus on jätkuvalt sõgedas ühiskonna- ja inimeseõpetuses terves maailmas 4-5 põlve vältel, praktiliselt igat värvi lippude all.

Direktori osutatud teisel hädal ei paista esialgu lõppu. Kogesin seda taas täna.
Istusin  tunnikese Tartus kõnekoosolekul, kus 3 rahvajuhti rääkisid saalitäiele rahvale, (mitte inimestele!) rahvakogust.
 Et demokraatia kestab,
 et 2x2=4,
Et hääletamisel või statistiliste meetoditega tuvastatakse  2x2="senisest ilusam 4".
Kohtunik Maruste olevat juba ette ennustanud, et ilma igasuguse rahvakoguta on tulemus ikkagi 4.

Teist sajandit püsib maailma rahvaste kultuur loosungil
 "...а нех репу чесать! Чё думать? прыгать надо!" 

Kas mõnus, et nii üksmeelsed rahvad, ja nii vähe inimesi?
eXinimene

esmaspäev, 4. märts 2013

eXinimese esimesed 40 päeva

EXinimene.blogspot.com saamise seletust võib alustada Talgujatest, ajast kas 3 või 30 aastat tagasi.
Küllalt pikkade juurtega lugu on minu jaoks ka Võro Seltsis. Üks müks oli umbes 2 aastat tagasi, kui Võro Seltsi vedajad esinesid plaaniga - vaja üle 20 aasta vana seltsi programm kaasajastada.
Hõigati siis kokku selts ja teisi huvilisi, et mõtelda 21. sajandi mõtteid. Kolm korda saadi niimoodi kokku. Aga tasahilju hajus mõtlemise soov laiali, kaine talupojamõistus kehtestas ennast. Nagu tolles anekdoodis, kus ahvidel probleemiks oli kõrgelte pandud  banaanide kätte saamine:
 "...а нех репу чесать! Чё думать? прыгать надо!" 

Jäigi seekord Võro Seltsi edasi juhtima  papa Jannseni selged-armsad käsulauad.

Mõned siiski leidusid, kellel tähelepanekuid, et 21. sajand juba kalendris ja mõned asjad käivad teisiti, kui Jannsen ja Jakobson juhatasid.  Ma püüdsin selliste inimeste vahel "kommunikatsiooni korraldajaks" olla. Arvestatav koostöö kujunes Haanja, Pikakannu ja Hargla inimestega. Mõttekaaslasi leidub - mitmekümne kilomeetrise vahega eraldatud. Bensiinirahalt hoian kokku, bussid käivad harva, paarkümmend kilomeetrit kujuneb tõsiseks tõkkeks.
Internett võimaldab tänapäeval korraldada koostööd. Aga siin ka probleemid - inimesed üsna erineva internetitoonusega, ja lihtsalt napi ajaressursiga. Ei saanud võrokeste vahel asjakohast võrgukoostööd kah.

Aga internett võimaldab  koostööd ka sadade kilomeetrite  tagant. Seepärast sain jutule hea tuttava Kaupo Vipp-ga Saaremaalt, Torgu valllast. Kaupo oli suvel ilmutanud raamatu 21. sajandi energeetika-ainetel, see võeti vastu üldise kiitva tähelepanuga. Raamatu lõpus on Kaupo tõstatanud tähtsaima tegevussuunana kogukondade elujõu arendamise. Seega on ta kogukondade  käekäigus vägagi sees.

Sooviks jäi blogi pidamisel
  • püüda koguda-siduda kaasamõtlejaid
  • Internetis näha ajutist vahendit, jõuda reaalsete silmast-silma arenguteni
  • Püüda vältida "uue valgustusliku püramiidi" ehitamist, arendada võrgustikulist struktuuri

Põhilised kommunikatsioonid (klikitav skeem)


Statistikanumbrieid olen vaadanud  blogspot. com enda  ja lisaks Google Analythic vahenditega. Google-analythiku näitab umbes  30% suuremaid numbreid. Seega - toodud numbrites vaid  ligikaudsed hinnangud.
Google Analytics statistika

Numbrite keeles
40 päeva
21 kirjutist
57 (87) külastajat
541(842) vaatamist

Külastajad on saabunud enamus (80%)  Facebookist,  14 on tulnud aaressilt  talgujad.forum.co.ee
Paar korda on mingid spami-roboti moodi asjad sisse sadanud, (zombestat,  vampirestar ja üks kolmas) Nad on mõlemal korral tulnud kuidagi kambas, korraga jätnud mitu jälge. Nende panus klikkide kogumahus võib olla umbes 15.

Arutlus.
Takkajärgi numbritest ei paista välja, aga reaalajas sai jälgida, et palju külastajaid järgnes alati, kui Kaupo pani viite FB Globaalpohmelus.Peakoil leheküljele. Esimesel seal lehel jagamise puhul tuli tunni jooksul lausa 30 klikki. Kokku võib hinnata sealtkaudu külastusi vähemalt 75% FB-st. Minu enda ja teiste FB lehtedel jagades on klikkijaid märksa vähem.
Võib öelda, et Globaalpohmelus.Peakoil lehekülg on FB-s eriliselt aktiivsete sõprdega, klikkijatega. Et selle raamatu huvilised paistavad silma klikkimisega.
Kuivõrd klikkimine lugemist tähendab - ei tea.

 Koostöökontaktidest
Otseselt blogi teemal sai algatatud suhtlus Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolituse osakonna juhatajaga. Meilisuhtlus käib, teemaks maakogukondade arenguteema koos  rakendusteatri tudengitega.
Teine kaudselt seotud kontakt tekkis Noore õpetaja huviklubiga, V.Voloviki "Šamaanitrumm: pedagoogika paljastamine" ainetel.

Vanadest kontaktidest: Silmast-silma kokkusaamist Pikakannu, Hargla ja Haanja inimestega pole vahepeal olnud. Telefonitsi ainult.

Inspireerivatest mõttekäikudest, tekstidest.
Blogikirjutamise ajal asju üle lugedes ja vaadates jäid meelde eriliselt köitvalt arendustnõudvatena  V. Voloviki Shamaanitrummi tekst ja s. Popovi videoklipp. Mõlemad valdavalt inimesetarkusest.
Niisama arendusaldis on Pekka Himaneni kirjutatu, tema näidendilaadsed ja edasist sünteesi küsivad tekstid. Viimati võtsin lugemiseks tema HimErose, see on samuti näidendivormis ja väga sisukalt ning mahukalt Kalle Kurg poolt kommenteerinud.
 

reede, 1. märts 2013

Pekka Himanen (Lootuse juurte skeemil)

Käesolev tekst on kirjutatud skeemi Lootuse vaimu juured.html  selgituseks - miks on seal Pekka Himase elujoon.




Noorema põlve filosoof  Pekka_Himanen  (s.1973) teeb selgeks, et IT tehnika tarkust on kolme sorti:
Himanen on noorusele vaatamata maestro Castellsile juba staazikas kaastöötaja.

Himase "Hakkeri eetika" on eestikeelsena kättesaadav. Seda raamatud saab pidada võrguühiskonna heaks seletajaks, ja samal ajal ka vaba tarkvara liikumise arendamise ja ehitamise üheks "moraalseks toeks".
Natuke teisti vaadates saab seda raamatut pidada üheks iduks, mille ümber saab ennast kasvatada või ehitada  võrguühiskonna inimsisuga kude.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Hacker_Ethic

Kahe lausega raamatu sisu seletades protestantlikule kloostrijuurtega elamise ja tööeetikale vastandab Himanen Platoni akadeemia vaimus toimiva eetika. Zarathustra koordinaadistikus - kaamelliku visaduse  maailmale kuulutatakse lapseliku avatuse ja loomislustiga täidetud elu.

Ladusa ja kujundlikult elava  keelega kirjutav filosoof.

Himanen kaitses oma doktorikraadi 20 aastaselt ja tõusis vähemalt Soomes  populaarsemate intellektuaalide esitosinasse.

Viimastel aastatel on tema nime ümber kogunenud ka teatud "operetlik aura". Ajakirjanduslikud satiirikud on tähelepanuks võtnud  mõningaid  riigitellimustega seotud seigad. Kes mõistab soome keelt, saab tutvuda igakülgselt
http://fi.wikipedia.org/wiki/Pekka_Himanen

neljapäev, 28. veebruar 2013

Hariduse arengu põhilised suunad. (V.Volovik)

Šamaanitrumm: pedagoogika paljastamine.

ПЕРЕДНИЙ ФРОНТ И ПОСЛЕДНИЙ РУБЕЖ
ДАРЫ БОГОВ
ОПЫТ И ЗНАНИЯ
ПОДГОТОВКА  ЧЕЛОВЕЧЕСКОГО МАТЕРИАЛА
ИДЕЯИ ПРАКТИКА ДЕТСТВА
МАГИЯ ВНУТРЕННЕГО МИРА
ОСНОВНЫЕ НАПРАВЛЕНИЯ РАЗВИТИЯ ОБРАЗОВАНИЯ


Allpool on tõlgitud V. Voloviki teksti viimane, kokkuvõttev osa. Kõigile originaali osadele suunavad  lingid on eespool
----------------------------------------------------------------------------------
Eeltoodud tekstist peaks olema selge. et ma ei tea, kuidas kõike eelpooöeldut arvestades peaks arendama "haridussüsteemi". Sellel pole haridusega midagi tegemist, ja ma ei näe võimalust ega vajadust mingi seos siia konstrueerida. arendada pedagoogikat või sellel põhinevat süsteemi - see on sama, nagu puuderdada ja kammida  surnut enne matmist.

Selle lammutamist ma pean siiski ebainimlikuks õnnetute õpetajate ja teiste selles sfääris tegutsejate vastu, keda nii või naa tuleb sotsiaalselt kindlustada. Ma jätaksin selle rahule, seda enam, et üha rohkem inimesi (sh. - lapsed) "saavad üha vähem aru, kuidas suhtuda õpetajasse, ja milleks teda üldse vaja on." Võib arvata, et ma pean seda süsteemi üldse kahjulikuks. Aga asi pole nii. See on hea katsumus eluteel, see on üks väärtuslikest kontaktidest teistsuguse maailmaga.

Natuke kahju on vaadata. kuidas targad inimesed kulutavad oma aega ja jõudu katsetele puhuda vaim sisse sellele lagunevale laibale, aga see on nende asi. Kes olen mina õieti, et neid õpetada ja ümber õpetada?
Suure austuse jures nende Suure Tähega Õpetajate vastu, kes minu enda elus on olnud, saan ma aru, et nemad samuti ei sobi minu skeemi. Juba enne selle skeemi selgumist sain ma aru, et ei sobi mulle Õpilase roll ega Õpetaja roll klassikalises mõttes. Arvan, et need muutuvad praegu üha vähem mõttekaks.

Niisama mõttetuks pean ma raskuskeskme nihutamist peresisesele kasvatusele, kui selle all mõelda mingit erilist kampaaniat vanemate varustamiseks eesrindlike kasvatustehnikatega. Muidugi, lapsevanemad on potentsiaalselt kõige olulisemateks tegelasteks selles teises maailmas. Aga nende väärtuse määrab mitte see, mida nad oma lastega teevad, vaid sellega, missugused nad on. Nad on esimesed, kes saavad sisse lapse sisemaailma, esimesteks kes asuvad tema kaitsele ja väljas tehtavaid samme toetama. Ka siin on üldine, lihtne reegel, mida deklareerib
Bruno Bettelheim  : lugeda vähem laste kasvatamise raamatuid ja suunata neid vähem enda elust arusaamise suunas, vaid lihtsalt armastada oma lapsi ja rohkem tunda nende vastu huvi.

Arvan, et suvalised massilised  "õppe" tegevused kaotavad minu hariduse mütoloogias mõtte.

Mõtet võib olla tegemistel haridusliku keskkonna korraldamise vaimus. Luua erilisi välju, "karjamaid", millel kujundavad ennast isetegutsevad inimesed,  on täiesti mõttekas. Aga just sellise ideoloogia kontekstis astuvad üles arvukad grupid oma vastulausetega sisu kohta, millel selline keskkond kujuneb. Ühed ütlevad, seks ja vägivald võtavad võimust, teised kõnelevad amerikaseerimise ohust, kolmandad näevad siin konstsientaalseid (meedia-jõudude  .tlk) sõdu ja muid hädasid, mis laostavad lapse  (ja isegi täikasvanu) õrna teadvuse, neljandad osutavad, et selline ei vasta  mõtlemise arendamise ja teadliku ülesehituse põhimõtetele jne. (23)

Mina võtaksin aksioomiks, et igat katset "õieti" täita hariduslikku keskkonda sisu vaatevinklist, mõisteliselt (episteemilisi) või teistes vormides infrastruktuure esitades, igat katset seda ühele printsiibile, ühele süsteemile allutades, on pedagoogikal põhinevad, ja ei ole kohane haridusele, nagu ma seda aru saan. Muuseas, sellised katsed on täna realiseeritavad ainult lokaalselt, isoleeritud (või eraldatud ülemaailmsest) infrastruktuuri loomise teel. Aga iga üksik vaatepunkt hariduskeskkonna täitmise kohta, saades realiseeritud, teeb seda rikkamaks. Mida mõistlikumaks peab ennast mõni maailm, seda rohkem on tema ümber mõistuse puudust ( teama vaatenurgast). Aga kui olla tagasihoidlikum ja uudishimulikum, muutub ümbrus palju huvitavamaks ja mõistlikumaks. 

Informatsiooniliste ka kommunikatsiooniliste infrastruktuuride kõrval on hariduslikul põllul tähtsad mitmesugused tööd. Siin kehtib sama printsiip: ma pean hariduse jaoks kahjulikuks ja õnneks ka mitterealistlikeks suvalisi katseid kogu tööpõllu totaalset organiseerimist ühe süsteemi järgi ja üldistel alustel. Seevastu igal konkreetsel töö omab hariduslikku väärtus.  Tööle hakkajad noored, kes tööjuures hakkavad õppima ja saavad niiviisi järjest kogenumaks ja meisterlikumaks. Muidugi, meil tuleb seal palju arutada, ja midagi me näitame neile, midagi õpetame, soovitame häid raamatuid. siin on põhiline, et ei oleks mitte töö hariduse jaoks, vaid haridus töö jaoks. vVstasel korral poleks see elu vaid mäng koos hariduse järeleaimamisega. Ja kui valida, kas suunata noored töö huvides kuhugi õppima, või kulutada neile päevas tund või paar rääkimiseks, siis tulebki kulutada. Aga kui sellepärast töö kannatab, siis on parem ajada need tegelased minema ja võtta uued, kes sobivad.  Siis on see tõeline töö, ja tähendab tõeline haridusväli.

Kõige naljakam, et täna nii juba toimubki, sealjuures post-nõukogulikes maades - eriti elavalt. Läänes on inimene null, seni kui ta ülikooli ei lõpeta. Meil samal ajal töötavad ilma diplomita noored igal sammul paremini paljudest professionaalidest. Paljud kaebavad hariduse puuduse üle, proovivad sellega kuidagi järjepeale saada, ja tundub, et see on neile tõesti vajalik, aga mitte seda pole neil vaja, mid kõrgkool annab.


Aga ümberringi (sealhulgas - kõrgkoolides) on mass inimesi, keda need noored saaksid kasutada eneseharimise eesmärgil. Seejuures ei oma tänapäeval väärtust mitte õppeaine kui selline, vaid inimene, kellel unikaalne kogemus või teadmised, mis kannavad unikaalset ideed või lähenemist. See massiiv võib ka saada hariduse väljaks, aga sellega on väga raske, sest see peab leidma oma infrastruktuuri, et seda mööda saaks liikuda nagu mööda välja. Suvaline töö omab kellegi jaoks mingil etapil mingit hariduslikku väärtus ( niikui kaotab - võib liikuda edasi.) Aga suvaline õppimine on kaheldav harimise mõttes.

 Igal juhul hakkab haridus moodustuma paljudest eneseharimise aktidest, milles erilist rolli hakkab mängima ja juba mängib enda presenteerimine. Kui jutuks tuleb isiklik kontakt, siis see küsimus lahendatakses presenteerimise vormidega ,  ühetaegu lihtsalt ja keeruliselt - maagia abil. Maagia1, mis täidab piirifunktsioone, võimaldab muuseas end avada, et olla mõistetav, aga maagia 3, mis on seotud rännakuga väljapoole, võimaldab "mõista lindude ja loomade keelt" ning "pugeda võõra naha sisse."

Keeruliseks läheb distantsilt presenteerimise vormidega ja millegi keerulise presenteerimisega, mitmete refleksiivsete kihtidega, keerulise mõtlemissüteemiga.

(Mina ise sisenesin metodoloogilisse-mängutehnilisse seltskonda väga raskelt: viis aastat, mäng-16 kuni mäng-69, ma ei saanud mitte midagi aru. Kuidas ma suutsin taluda seda metsikut diskomforti ja jätkata oma piinu? Mina ju muutsin oma elu ära esimesest mängust peale, jätsin maha tegelikult töö, millegi muuga peale mängu ei tegelenud. Mis siis näitas mulle minu osaluse mõttekust ja edenemist kõiges selles? See oli Georgi Petrovitš Štšedrovitski . Ei saanud ju selline inimene tegelda mõttetute asjadega. 

Hiljem mängis sarnast osa minu minekul psühhoteraapia sisse Milton Ericksoni  kuju, kes polnud mulle "antud" isiklikult - ta oli juba surnud - aga mõne otsese õpilase näol, mitme kaudsema järgija ja tekstide kaudu, millest suurema osa moodustasid tema tööde ümberkirjutused ja anekdoodid temast. Aga ma tean täpselt, et mul on õnnestunud nendel alustel rekonstrueerida enda jaoks küllalt elav Milton Eriksoni kuju.)

Järelikult, üheks hariduse arengu jaoks oluline suund on seotud enda presenteerimisega teistele ja teise presenteerimisega endale. Aga millegi keerulise presenteerimiseks selle keskpunktis, võibolla, peab seisma elav või rekonstrueeritav inimene (aga ei saa välistada ka teisi võimalusi)

Veel üks sisemise hariduse jaoks tähtis suund on seotud infrastruktuuri loomisega, milles saavad elada või milles võivad olla esitatud hariduskeskkonna kihid või fragmendid ( Informatsiooni, tööde või "õpingute" väljad) Ma ei sus eriti võrgu-ülikooli perspektiivikusse, mida on "joonistatud" isegi ülemaailmse kõrgema hariduse süsteemile, eelkõige sellepärast, et kõrgkool on üleliia kahjustatud pedagoogikast. Arvan, et et selle välja  võrgus elavateks ühikuteks on üksikud inimesed, töögrupid või liikumised, aga infrastruktuuriks sobib palju enam "postmodernne", paendlik ja kõikesööv  internet, kui üha enam stagneeruvad ülikoolid.

Tahaks veel lisada, et kõige tähtsam on töö oma sisemaailma maagia ja mütoloogia kallal. Aga mõistan, et see käib minu enda kohta, aga suurema osa jaoks - on see ilus metafoor. On ju selge, et käesolev artikkel on  üks minu enda isikliku mütoloogia müütidest.

pühapäev, 24. veebruar 2013

HARIDUS - kaamelisaatuse põhjus ja silt.

Sageli võetaks Eestimaal üles jutt, et haridusega tuleb midagi teha. Et lausa 1:0 ära teha.
Ma olen sellega väga päri.
Hariduskorraldus  tuleb koos  juurtega nii puhtaks kitkuda, et see nimi ka unustataks igavesti. Kõik kirjakohad selle sõnaga tuleb üles otsida, see sõna ära ära kustutada ja kui suudetakse - uue adekvaatse sõnaga üle kirjutada. Seda paha sõna väljakammimist ja kustutamist tuleb teha Haridusametkonna ohvitseride ja allohvitseride endi prillide ja kätega, pikendada selleks töölepingut kolmeks kuuks. Kolme kuu vältel tuleb moodustada uus  seltskond uue ja adekvaatse elupraktika elamiseks. Eeskuju saab sõbralikust Gruusiast, kus 3 kuu  jooksul tehti ära puhas miilitsa väljavahetamine politseiga.

Aeg-ajalt on juttu kontseptsioonist aga märksa vähem eestlaste ühest semiootilisest piirajast - sõnast HARIDUS. Eesti rahva (ja isegi eesti inimeste) kriitiline mõtlemine  on semiootilistest võtetest krampis. Üks Peterburi juurtega eestlane ja tema õpilased on mitmekümne aasta vältel (kõige paremas usus - muide), produtseerinud üsna palju semiootilisi tekste. Kirjauskne eesti rahvas (ja  isegi enamik inimestest)  on langenud  lummusesse märkidest. Kui varem oli vaimul mõnus ajaloovundament, siis semiootikaga sai vaim lisaks veel ühe suupärase varjupaiga, et maise eluga distantsi hoida.

Raske südamega mängin siin kaasa seda märkide mängu. Loodan, et  haridusrevolutsioonis kaovad aukohalt eksitavad ja kammitsevad asjad, nagu ka siinkohal kõneksolev sõna HARIDUS.

Selgitan lähemalt.
Niisiis, millest seisab koos sõna HARIDUS.
Ma esitan kolm selgitust, esimese rahvaliku ja kaks sellist mis sobiksid "akadeemiliste püünede pääle".

 1. selgitus, rahvalik.
Ilma kõrgeid litsensse omamatagi tunneb eesti inimene (ja isegi rahvas), et see sõna koosneb kahest osast.
1. HARI- , minu lapsepõlvemail üteldi "pürst", see millega põrandat pühitakse jne.

2. -DUS   esimesel pilgul ei tähendagi see midagi. Eri-litsensiga lugejad tuvastavad siin ehk mingi kavala suhviksi või muu viguri, mille tundmise eest neile palka makstakse.
Teist korda lugedes pole raske märgata, et -dus on pehmemalt väljendatud  osutus neljatähelisele sõnale, mida mõnedes kultuurides on keelatud isegi ütelda - see neljatäheline, millega tähistatakse kohta, kust kogu inimsugu koos Jeesus Kristusega (ja suurem osa faunast) Maa peale on ilmunud. Just see emaspoolus inimsoo ürgsel allikal.
Noored hariduse refomaijad. Aeg -vabadussõja aastad

Viimane käsitlus on aeg-ajalt üle maa inimestel tõstatunud. Näiteks - ligi 100 aastat tagasi Rõuge kihelkonnas, tolsamal aastal kui kirikutorn kahuritules kannatada sai, oli teema kuum. Kihelkonna tähtsaimas XXXXXasutuses (soovitan seda eksitavat sõna kõigil vältida!) - Rõuge Kihelkonnakoolis olid kaks Munakülast pärit koolipoissi kirjutanud seda neljatähelist sõna  esinduslikul Maailma poolkerade kaardile. Munaküla poisid olid seda sõna kirjutanud kaardie mitmesse kohta, mulle ei ole teada täpselt millistesse kohtadesse. Igatahes oli see asi koolijuhataja Antoni jaoks kui mittte katastroof, siis peavalu, sest lisatud kirjutuste tõttu ei saaanud, normiks tunnistatud maateadust selle kaardi abil enam õpetada. Seda keerulisem et raske sõja aeg jne. Kuidas asi lahenes, ei ole mõtet siinkohal pikemalt seletada. Sest ajalugu kirjutavad litsenseeritud võitjad.
Ja HARI-DUS kohta - milleks see tüütu HARI alguses kui nii mahukassõna teine pool.

Osal lugejaist võib vilksatada mõte autori halvast maitsest ja moraalist jne, et püüab köita tähelepanu  altpoolt-naba-ainet sõnudes.
Riski sellise sõnumisega ma võtan teadlikult. Sest akadeemilisel viisil seletades on sõna toonus nii roiutav ja haige, et ilma rahvaliku vürtsita sõnub  senisest suurema jääaja tulekut ajudesse. Sõna HARIDUS on
  • orjalik,
  • madal,
  •  masendav
  •  ja lisaks Põhiseaduse vastane.
Haridus Andrus Saareste sõnastikus.


2. selgitus, kõlbab püünede pääle.
HARIDUS Alo Rauna või  Andrus Saareste (1892-1864) sõnastikus. Saareste sõnastikus on must-valgelt juhatatud, et haridus tuleb harjast või pürstist.
 Lehekülje lõpus  selgub märksa hullem - haridus on saksaks-saamise vahend. Haridus toimib praegust 1992. a. põhiseadust eitavalt, alates  preambulast.

Ei ole vaja nüüd arendada ekstra dialektikat ja semiootikat, et ühest küljest ja teisest küljest, et enne sõda ja Saarestel tähendas haridus seda ning mei ajal hoopis toda.

Valgustus-sajanditest peale on haridus olnud rahva harjutamiseks kaamelisaatuse vaimus. Iga ori hakkab armastama oma aheldaid. Eestlastel on võetud hariduse  termin higilõhnalisest põllutöö maailmast.
"Kes ei oskand lugeda, see sai tukast sugeda." Piisava sugemise (st harimise järel) hakkab rahvas (ja inimeselaps ka) lugema. See on olnud moraal.

3. seletus, püünede pääle.
Friedrich Nietsche osuta juba  aastal 1883, et Euroopa vaimul on  kaameli mentaliteedi needus, et tuleb läbi teha muutused. Zarathustra esimene kõne inimestele - Kolmest_moondusest.html

Juhan Liiv kirjutas alles  1905. a.  et  "ükskord on Eesti riik!"

Mõlemad need mehed lõpetasid elutee vaimuhaige diagnoosiga. Terve mõistusega inimesel on nende meeste elu tipphetketelt palju õppida.

Me saam täna aru, et kartulivaol küürutavale maarahvale võis haridus vägagi asjakohane olla.

Saatuse tahtel on osutunud eesti HARIDUS paljude keelte keskel kõige kaamelivaimulisemaks. Nagu teisedki Lääne  kultuurid, ei ole me lahti saanud kaamelisaatusest, meil veel lisaks ka see sõnaline kammits HARIDUS.

Võrdluseks mõned teised keeled:
ladina educo  (suureks kasvatama, toitma, elatama....
ing     education
saksa Bildung (von ahd. bildunga ‚Schöpfung, Bildnis, Gestalt‘)
hisp   -    La educación, (del latín educere 'sacar, extraer' o educare 'formar, instruir')
rootsi -    utbildning är den, ofta
soome - koulutus
läti - izglītībal ("glit" tüvi peaks tähendama ilusat, siledat.... iz on eessõna.
leedu - Švietimas (valgus....
               mokslinimas (arusaamine, õppimine
vene - образование. (Kuju, eeskuju, moodustumine.)

Märkus: siintoodud  teiste keelte sõnaseletused on küllalt masinlikult, pealiskaudselt  tehtud.  Võivad olla vigased.

Nii raskemeelset, kaamelisammulist põhja kui eesti sõnal  HARIDUS - teistes keeltes selle kohapeal ei ole. Rohkem sädet ja helgust on teistel.

Maailm otsib uut haridust. Eesti ilm vajab sellele ka uut nime.

neljapäev, 21. veebruar 2013

Imestus. Ahaa! Näpuganäitamine. (Castellsi puhul)

Praegusest elust arusaamiseks tuleb tunnistada seda domineerivat toimet, mille on omandanud ülemaailme kaasaegne informatsioonivõrk ja teised suured võrgud. Võrk on nagu õhk - me tarbime teda, ise sageli märkamata kui uppunud me selles oleme ja kui intensiivselt see meid endasse imeb.

Võrguühiskonna autoriteetseim akadeemiline seletaja on sotsioloog Manuel Castells.(s.1942 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Manuel_Castells

Triloogia - Information Age (Infoajastu; 1996-1998).


Castellsiga seoses on tekkinud mul kolm isiklikku suhtumist - 1. IMESTUS; 2. AHAA. HEUREKA! 3. NÄPUGANÄITAMINE.

1. Imetsus on mul eestlaste ignorantsi üle, mis valitseb  Castellsi ja võrguühiskonna akadeemilise käsitluse vastu. Eesti keeles on siiani Castellsilt ainult üks peatükk Pekka Himaneni raamatus.
Eestikeelsed targutused võrgust on intuitiivsed või tehnikaülikoolist  pärit. Võib olla ka noorema konsumeraadi (tarbijaskonna) kogemusest kantud.
Miks pole jõudnud võrgumõistmise loogika eesti inimeseseletusse?

2. AHHAA! TÕEPOOLEST ! Seda oletasin mina ka! Nii ütlen ma Castellsi seletuse peale, et üheks võrguühiskonna sünnijuureks oli 1960 aastate protestikultuur, eriti 1968. aasta prantsuse üliõpilasliikumine. Nende aastate Lääne-Euroopa oli oluline  vabameelse populaarkultuuri sünniks, see levis raadio ja TV kaudu üle maailma, isegi sotsialismileeri. 1960-date vaba vaimuga tegijate tõttu ei püsinud arvutiside USA armee salastuses vaid noortest spetsialistide akergel käel levis kohe laiemalt.
Ida-eurooplased saavad sellest osa suure hilinemisega. 60-date aastate Ida-Euroopas toimus ka vabadusliikumine aga see jäi must-valgesse poliitilisse loogikasse. Ida-euroopa 60-date vabadusmõte arenes eeskätt viisavabaduse tähenduses ja vaimses sisu oli 20-sajadi sotsialistliku reaalsuse eitamine, pöördumine sõjaeelsesse  kuldaega. Sõjaeelne elusisu oli aga 19 sajandi vaimus, kunagi Herderi sõnastatud.
Selles vaimus taasiseseisvus Eesti, selle vaimuga püüame summutada 21.sajandi turbulentse.
"Uue aja keerised pole mõistmiseks! Ajud tuleb raamida 19. sajandi ettekujutuses." Niimoodi mõtleme ja laulame. 

3.NÄPUGANÄITAMINE. Minu arust on Castellsi seletuses siiski üks lünk, millele tuleb osutada. Selle lünga praktiliseks täitjaks saaks olla just eesti-mõõdus vaimuaktiivsus.

Kõigepealt: Castellsi põhiteesidest üks on eesti või udumurdi (veel enam Võru, mulgi, Sõru, Haanja jne) vaimu jaoks väga oluline, ja jälle pole meie maile jõudnud.
Tegelikult - eestikeelses netis see ringleb:

See on idenditeedi probleemist praeguses maailmas. Keegi on tõlkinud niiviisi:
"meie ühiskonnad struktureeruvad üha enam
Võrgu
ja Mina
bipolaarse opositsiooni
ümber"

 Võrk tähendab uusi, võrgustatud organisatsioonivorme;
Mina tähendab mitmesuguseid praktikaid, mille abil inimesed püüavad taaskinnitada identiteeti ja tähendust kiire muutumise maastikul.


Nüüd tuleb osutada, et Castellsi  ei ava lausejuppi "MINA tähendab mitmesuguseid praktikaid". Täpsemini - Castells läheneb nendele mitmesugustele praktikatele ainult globaalsest, suure võrgu otsast. Seletades diipolist "Võrk ja Mina" kipub ununema "Mina" lähem ümbrus - Minust pereliikmeni, Minust naabrini, Minust klassikaaslaseni jne. Tahaplaanile on nihkunud mitmete põlvede jooksul ja eriti viimastel aastakümnetel jooksul silmast-silma  kommunikatsiooni praktika, kõik need ürgsed suhtlemismoodused mis loodusest päri, mis ilma tarkade leppemärkide ja tehnoloogiateta toimuvad. Või alles paar põlvkonda tagasi üsna hästi toimisid. Seesama inimese silmast-silma suhtlusvõrugustik on ka VÕRGUSTIK, see on samuti skematiseeritav võrgu- ja kommunikatsiooniloogika alusel.
Aga see teema ei ole populaarne. Ainult müügimeeste koolituses tuntakse huvi silmast-silma suhtluse meisterlikkuse vastu. Aga see on siiski valdavalt ühe pooluse domineerimise suhtlus. Niisama nagu jätkub koolipraktika ühepolaarsena.



Olen näinud lähedalt, kuidas on kidunud võrukeelne  lähisuhtluse toonus: kalendris tiksusid 20. sajandi lõpukümnendid, aktivistide töökavade ja tegevuse aluseks said 19. sajandi ideaalid. Taasisesisvumise aegne olustiku analüüsi võimetus on mõistetav, aastakümneid oli viljeletud lihtsakoelist mustvalget vundamentalismi - ühed punalipulist, teised rahvuslipulist.

 Kõige viimaste aastakümnete elupraktika tõi maailma võrgustikulise korralduse.
Küllalt arusaadav, et "suurtes keeltes" töötav võrgustikuteoreetik Castells kujundas oma õpetuse nn "suure silmaga võrgu" jaoks. Sellises suure silmaga võrgus  kahesilmavahele jäämise saatusest ei pääse ei võrulane ega sõrulane. Kui väikestes kogukondades - kohaliku keeletunnetusega või rohujuurevisa eluviisigaja kõigis teistes -  otsitakse oma kestmise teed ja mehhanismi, siis tuleb arvestada et praeguse maailmas on Herderi loogika asemel oluline Castellsi loogika. Niisama tuleb mõista, et Castellsi ja co sõnastatud võrgustikupilt on lähisuhtluse   "kapillaarvõrgustiku" osas puudulik.

Loomulik oleks, et väiksema koosluse  vaimus võrsuks ise uue aja lähikommunikatsiooni praktika. Suure-silma võrgus on küllaga loovat mängulusti, et sellisele väikse-võrgu võrsumisele/taastumisele vastu tulla. Selle mängulusti heaks teejuhiks on Castellsi noor kolleeg Pekka Himanen

Silmast-silma võrgu puhul on   paras mõistatus, miks pole sellekohased olemasolevad praktikad siiani lõimunud suure võrgu  loogikaga, kestavad marginaalsete huviklubidena. Vt lingid allpool.
http://exinimene.blogspot.com/2013/02/stsedrovitski-kooli-seletus-lootuse.html
http://exinimene.blogspot.com/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html
See on ka juba eraldi jutt.

---------------
Kokkuvõtvalt, see kolmas osa siin on lihtsalt väike vihje väga olulisele suurele teemale. Kui see teema käivitu, siis käivituvad arvukad koolkonnad ja praktikad. Kui ei käivitu, siis elab aimatav arvukas tegelaskond mõnusalt surmani, televiisorit ja õlut nautides.